laupäev, 27. juuli 2019

Olen Bakuus saavutatuga rahul, aga tulemusega?

Olen väga rahul oma kohaga, mis läbi pikkade võistluspäevade kokkuvõttes saavusain. Kvalifikatsioonis on ainult 3 katset ja pääsesin edasi 12 parema hulka. Lõppvõistlusel on ka 3 katset ning veel 3 katset saavad 8 parimat. Pääsesingi 8 parema sisse tulemusega 59.56m. Koht on vägagi hea, kui mõelda, et olin üks kahest sportlasest sünniaastaga 2003, kes said edasi lõppvõistlusele ning ka järgmisel aastal on mul võimalus veel samas vanuseklassis võistelda, kuid tulemus 59.56m ei rahuldanud mind. Kuskil sees tiksus 60 m täisheitmissoov. Väga segas kuum ilm. Jalad kuumenesid heitesussides üles ja jalad läksid villi. Käimine ning heitmine väga valus. Vedasin ikkagi lõpuni välja, kuid jah. Natuke kripeldab lõpptulemus. Seekord siis nii.
Koondis oli väga super! Elasime kõik omadele kaasa. Kui veel lõpuks selgus, et 8 parima seas olen, siis tulid meie koondislased ja minu heidete ajal innustasid mind.
Veresuhkrud olid nii ja naa. Ei seganud, kuid pigem kõrgemad, kui oleks tahtnud.
28.07.19 jõuan koju, puhkan 3 päeva ja eest on Balti MV Leedus. Osalen seal kolmel alal so kuul, ketas ja vasar. Annan endast ka siin parima ja platsile ei taha jätta midagi.
Kohe pärast võistlust. Bakuu EYOF 2019 kokkuvõttes 8 koht tulemusega 59.56m

kolmapäev, 24. juuli 2019

Jõudsin finaali

Minu suur eesmärk heita Bakuus EYOF võistlustel finaali on täidetud. Tulemus oli pettumus, aga polnud ka erilist närvi sees. Arvasin, et 55m on vähe ja hakkasin kolmandal katsel rapsima, sest ainult kolm katset kvalifikatsioonis ongi. Tõmbasin õla ära ja heitsin võrku. Ma hetkel ei teagi, kuidas edasi. Finaal toimub 25.07.19 Eesti aja järgi 18.00.
#kellymehoiamepöialtsulle
Aitäh! :)

pühapäev, 21. juuli 2019

Bakuu

Olen kenasti pärale jõudnud. Lennureis oli alguses pisut creepy, aga pärast juba OK. Lennujaamas otsiti mind 4 korda läbi, sest metallidetektor piiksus ja jäigi piiksuma, nõel on ju minu kehas ning sensor samuti. Üldiselt oli kõik rahulik ja sujus. Hotelli jõudsime alles varahommikul, sest Bakuu lennujaamas otsiti kõik kohvrid läbi ja see oli päris aeganõudev üritus.
 Järgmisel päeval rahulik, maganud kõigest 3 tundi, aga tegin natuke jõudu. Täna esimene treening staadionil ja pärast avamine.
Õnnelik kohtumine maaga- reklaamfilm :)
Õine olümpialinnak ja staadion
Nii näeb paremini :)
Väga võõras tüdruk
Annan endast parima, sest ma ei taha iseeneses pettuda

neljapäev, 11. juuli 2019

Sõidan Euroopa Noorte Olümpiafestivalile Bakuusse!

Oeh! Tore! Minu blogi töötab! Oli ju selgelt kirjas, et suletakse. Jätkan siis ikkagi edasi kirjutamist, sest vahepeal on väga palju juhtunud. Kõigepealt tervis.
Veresuhkrud olid väga halvad. Olin ka sügisest kimpus erinevate põletikega ja veresuhkruid ei saanud kuidagi korda. Eelmine glükohemo oli pea 9 mmol. Täna käisin arstil Tartus ja veresuhkur 7,7 mmol. See on parim, mis minuga sai juhtuda. Arst oli rahul ja mina väga rahul :)
Nüüd minu teisest elust. Sport. Nagu ammuses jutus kirjas, et soovisin väga täita normid ning pääseda https://eyofbaku2019.com/ e Euroopa Nooret Olümpiafestivalile, siis nüüd võin öelda, et norm täis heidetud.
Esimene hea märk minu liikumisest sportlikus plaanis positiivses suunas tuli Eesti MV. Oslesin kolmel alal: ketas, kuul ja vasar. Jõudsin sinna, kuhu jõuda soovisin. Võitsin kolm esikohta ja meistri medalit. Kuulitõukes ja kettaheites polnud tulemused miskit erilist, kuid vasaraheites sain 58m täis. Kindlustunne ja usk on tagasi.
 Just toimusid ka Rukkilillemängud, kus sain oma hooaja tippmarki ning isiklikku rekordit parandada. Täna lähen Baluusse tulemusega 59.99. Selleni jõudmine oli muidugi keeruline. Lisaks halvale füüsisele oli mul ka probleeme oma eesmärkidega, mis olid liiga kõrged. Tuli madalamast aiast üle hüpata, et järgmise kõrguse juurde minna. Mind aitas üks väga tore Viljandi psühholoog Krusberg. Bakuus annan endast parima. Nii teen!
Olen igati kõigile toetajatele väga tänulik! Oma perele, treenerile Tiit Arule, dr Aleksandr Peet´le, psühholoog Krusbergile.