Täna olin Tartus oma diabeediga arstil. Keskmine suhkur 6,7. Mulle tundus, et täitsa OK, aga emme oli löödud. Tahtis st lootis, et on madalam. No pole midagi teha, sest praegu toimub mingi hull suhkru üles- alla kihutamine. Ma usun, et saan omad head suhkrud tagasi kohe, kui see nn mesinädalad läbi. Üldiselt jäi vist arst minu tulemusega ka rahule, kuid oli pettunud, et jätkuvalt pole mul toidupäeviku :) Siis andsin veel verd ka, et vaadata, kuidas minu tsöliaalia ka elab. No ilmselt on tagasi tõmband, kuigi vahest ikka mõne burgsi ära nosin.
Siis kihutasime Miina Härma Gümnaasiumisse lahedate öökullide järgi. Nendest tüdrukutest räägiti ka uudistes, et öökullide müügist saadud rahaga toetavad diabeediga lapsi. Nii lahe!
Nii nummid! Tiivad meeldivad mulle kõige rohkem :)
Pärast olin veel trennis ka. Hakkasime taastama tõkkesprindiks oskuseid :) Kuidagi ei taha see samm õigeks minna. Vahepeal juba nagu hakkaks tulema, aga siis annab selg tunda ja treener katkestaba tavalisely koheselt tegevused, mis mulle kuidagi valu tekitavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar