Hommikune äratus ja söök ning võistluspäev võis alata. Ütleme siis nii, et vähene uni ja pikk reis oli jätnud oma jälje ning esimeseks võistluseks oli ennast koguda keeruline. Leidsin ikkagi endas piisavalt jõudu ning esimesel katsel kohe üle 13 m ja teisel katsel kasvatasin väheke tulemust. Vahepealsed tõuked ei õnnestunud, kuid viimane oli päris hea, natuke alla 14m, mille kahjuks astusin üle ja kirja jäi 13.24, mis andis mulle 1. koha kuulitõukes (3kg)
Puhkust kahe ala vahele polnud planeeritud ja 15min möödudes olin juba kettaringis. Selleks ajaks olin lõpuks ärganud ning kokkuvõttes sain kirja 44.22, mis on minu uus isiklik rekord. Ka siit noppisin 1. koha, mis tegi mind väga väga õnnelikuks :)
Mis eriti rõõmu valmistas oli meie ülilahe seltskond ja treenerid. Kõik elasid kõigile kaasa ning minu häälepaelad said seeläbi kergelt koormust :) Kodustel kergendus- lobisen vähem
Tagasiteel olin hädas veresuhkrutega, mis kuidagi ei tahtnud enam normi minna. Liiga madalad. Kodus sõin küll portsu maasikaid, kuid varahommikul andis pump jälle madalat signaali. Šokolaadiralli võib alata ja küll ma nad jälle korda saan
Baltimaade meistrimedalid ja madal suhkur :( arst seda näeb, siis teadagi...
Olen väga õnnelik eilse õnnestumise üle ja nüüd alles hakkab tehtu ka vaikselt kohale jõudma. Uhke tunne selline- oma riiki esindada
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar