Ma pole varem blogi pidanud ja ei tea kas on õige, aga ikkagi. Tegelikult on asjad nii, et tahan tänada paljusid inimesi, kes on mind toetanud. Ega ma üksi oma asjadega päris hakkama ole saanud. .
Kõigepealt tänan väga oma perearsti Margit Kivastet ja väga vahvaid pereõdesid. Nad avastasid minu haiguse enne, kui minuga midagi väga hullu juhtus. Ja nad on üldse sellised ägedad.
Tartus on minu diabeediarst Aleksander. Ta julgustas mind jätkama spordiga, tõi hulgaliselt näiteid. Siit ka teadmine Team Type 1 kohta (https://www.youtube.com/watch?v=rBFe4r-Ykfo ). Aga nendel inimestel on tõelised meeskonnad abis, seega peaks olema keegi siit lähemalt. Tore õde Maarja. Väga hooliv õde Ireene. Just nende soovitusel otsis ema üles sellise inimese nagu Mikk Lellsaar.
Mikk Lellsaar on triatlonisportlane ning näide meie endi keskelt, et diabeediga saab väga edukalt spordiga tegeleda ja mingit suurt erimeeskonda pole vaja. Tänu sellele inimesele ma ei jätnud midagi pooleli, isegi kui väga väsinud olin. Ka tema rääkis, et on diabeediga sportijaid veel.
Minu treener Tiit Aru. Ta jätkas minuga treeninguid nagu poleks midagi juhtunud. See pani mind tundma tervena ja selle poole ka püüdlema. Tänu temale olen teinud ka diabeedihaigena häid sportlikke tulemusi.
Koolis on suur abi mõistvast klassijuhatajast Lea Elias-st. Muidugi on mul ka toetav pere.
Nagu näha, sain kokku päris tubli meeskonna
Aitäh kõigile!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar